Ökoloogia- ja Keskkonnaministeerium on välja andnud standardi HJ 1473-2026, mis jõustub 15. augustil 2026. See standard määrab kindlaks tehnilised nõuded ja katsemeetodid kaasaskantavatele infrapuna neeldumisanalüsaatoritele, mida kasutatakse vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja süsinikdioksiidi tuvastamiseks paiksetest saasteallikatest pärit heitgaasis.
Ökoloogilise ja keskkonnakvaliteedi parandamiseks ning eelnimetatud analüsaatorite tehnilise toimivuse standardiseerimiseks koostas ja avaldas Ökoloogia- ja KeskkonnaministeeriumTehnilised nõuded ja katsemeetodid kaasaskantavatele infrapuna-absorptsioonianalüsaatoritele paiksetest saasteallikatest pärinevate heitgaaside vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja süsinikdioksiidi jaoks (HJ 1473-2026). See on standardi esimene väljalase, mille rakendamise kuupäev on 15. august 2026.
See ühtlustab tehnilisi juurdepääsunõudeid ja katseeeskirju kaasaskantavatele infrapuna-absorptsioonianalüsaatoritele, mis mõõdavad SO₂, NOₓ ja CO₂ sisaldust paiksetest saasteallikatest pärinevas heitgaasis, täidab lünga kaasaskantavate infrapunaseireseadmete spetsiaalsetes standardites ning parandab kohapealse õiguskaitse ja hädaolukorra seire andmete vastavust ja võrreldavust.
Standard määratleb statsionaarsetest saasteallikatest pärinevate heitgaaside SO₂, NOₓ ja CO₂ jaoks kaasaskantavate infrapuna-absorptsioonianalüsaatorite (edaspidi "analüsaatorid") struktuuri, tehnilised nõuded, jõudlusnäitajad ja katsemeetodid.
See kehtib selliste analüsaatorite testimise kohta ja võib olla ka nende projekteerimise ja tootmise võrdlusaluseks. Sellele standardile võivad viidata ka tehnilised nõuded teistele kaasaskantavatele gaasiseire analüsaatoritele, mille neeldumisomadused on lähi-infrapunaribas.
Statsionaarsetest saasteallikatest pärit heitgaaside kaasaskantava infrapunaseire põhi- ja kohustusliku standardina keskendub HJ 1473-2026 tehniliste spetsifikatsioonide ühtlustamisele, andmete kvaliteedi tagamisele ning keskkonnaalaste õigusaktide jõustamise ja süsinikdioksiidi haldamise toetamisele. Selle rakendamine reguleerib turgu, parandab üldist seiresuutlikkust ning hõlbustab sihipärast ökoloogilist ja keskkonnaalast juhtimist ning süsinikdioksiidi maksimumtaseme ja süsinikuneutraalsuse eesmärkide saavutamist.